Muudes tõlgetes "Daodejingi" lugenuile võib esimene värss näida harjumsupäratu, sest tavaliselt tõlgitakse seda umbes niimoodi: "Sõnastatav dao ei ole igavene dao." Et formaalselt õigem on siin raamatus esitatu, peaks olema nähtav ka sellele, kes kes hiina keelt ei mõista. Originaal: dao ke dao fei chang tao. Sõnasõnaline tõlge: "kulg kõlbab kulg ei ole püsiv kulg." Tähenduslikku külge selgitamaks väike kommentaar idamaises stiilis: "Kulg on püsitu, sest mitte kunagi ei jää ta peatuma (ei saa püsivaks). Kuna ta ei peatu ükskõik mis asja suhtes (st. on isegi suhtelise paigalseisuta), siis pole kulg asi ning teda ei saa puudutada, kuulda, näha, uurida." (Vt.XIV ptk.)
Taevasmaa (tiandi) - mõiste, mis väljendab maailma kõiksustervikut. Taevasmaa (kas polnud vanaeesti "ilmamaa" umbes midagi sama?) on ühtne süsteem, mis koosneb kahest poolusest - taevas (tian) kui kõigest maavälisest, ja maast (di).
Musttuhanded (wanwu) ehk täpsemalt tõlgituna "Kümme tuhat asja" - maailmanähtuste paljusust väljendav mõiste. Enamjaolt peetakse sellega silmas elusolendeid.
Tema. "Daodejingis" tähistatakse kulgu tihti sõnadega "tema" ja "üks".

Selles peatükis avaldub taoismile nii iseloomulik relatiivsusprintsiip: kõik on suhteline ja igat nähtus saab kirjeldada vaid võrdluses teisega.

Taevasmaa ei ole inimlik. Inimene (kui üksiknähtus või isegi kui liik) pole kõiksuse keskpunkt, mõõt ja eesmärk. "Pole inimlik" tähendab seega "kõiksustervikut nägev". Kõiksustervikust lähtub oma hinnanguis ka shengren.
Õlekoer. (chugou) - õlest ja kuivanud rohust valmistatud koerakujutis, mis ohverdamistel asetati suure pidulikkusega altareile ja hävitati hiljem. Lause mõte on selles, et ka surelik inimene peaks tundma kui altaril, st. maa peaks olema talle pühapaigaks.

Taevasmaa ei ole inimlik. Inimene (kui üksiknähtus või isegi kui liik) pole kõiksuse keskpunkt, mõõt ja eesmärk. "Pole inimlik" tähendab seega "kõiksustervikut nägev". Kõiksustervikust lähtub oma hinnanguis ka shengren.
Õlekoer. (chugou) - õlest ja kuivanud rohust valmistatud koerakujutis, mis ohverdamistel asetati suure pidulikkusega altareile ja hävitati hiljem. Lause mõte on selles, et ka surelik inimene peaks tundma kui altaril, st. maa peaks olema talle pühapaigaks.

Hingus (qi) - kesksemaid termineid vanahiina mõttesüsteemides. Algselt tähendas qi auru, mis kerkis ükskõik millelt. Hiljem kujunes see aga umbes samataoliseks mõisteks, mida väljendab sanskritikeelne "praana". Yin, yang ja qi moodustavad triaadi, tänu millele saab võimalikuks kõige olemine (ja elamine).

See mida pole - so. tühjus rummus, vaasis, avades.

Viis värvi, tooni, maitset- viide hiina klassikalises esteetikas domineerinud klassifikatsioonile. Öeldu mõte on selles, et meeleelundid kaotavad teravuse, kui saavad vaid kindlate ühiskondlike kaanonita järgi töödeldud ärritusi. Näiteks vii (või seitsme või kaheteistkümne - vahe on vaid kvantitatiivne) kindlale skaalale paigutatud tooniga harjunud kõrv on nüri muusikale, mis kasutab palju peenemat helijaotust. Selles on lihtne veenduda kui kuulata araabia või india muusikat.

Igaüks naaseb lättesse- naaseb kulgu. Naasmise mõiste on "Daodejingis" kesksemaid ja mitmetahulisemaid. Kulg ise naaseb - selles on nähtud tsüklise maailamtunnetuse peegeldust. Inimese naasmine vajab pikemat selgitust. Inimene on saanud olevaks vaid üleüldise kulgemise (so. liikumise, muutumise) tõttu. Kui ta on end kujutlenud või saanudki teha paigalpüsivaks (ehk kindlatel seisukohtadel asujaks), sis on ta kulgemisest eemaldunud. See eemaldumine saab aga olla vaid ajutine, sest kulgemiseta pole olemasolu võimalik. Tegelikult on kulgemine (liikumine) absoluutne ja seismine suhteline: inimene, kas ta tahab või mitte, kulgeb ikkagi: teadlik kulgemine on vaid valutum kui ebateadlik.

Siin on esitatud konfutsionismi põhilisemate mõistete genees (muidugi taoislikult positsioonilt nähtuna).

Konfutsianism rõhutab mõistet wen, mis algselt tähendas kaunistust, hiljem aga hakkas tähistama seda, mida meie nimetame kultuuriks. Lao-Zi aga väidab, et kultuurist "ei piisa".

Jah ning jaa. Konfutsionistlikus tseremoniaalis oli oluline teada, mis puhul vastata wei, mis puhul a (mõlemad on jaatused). Lao-Zile on nii see kui teised konfutsiaanide probleemid (millest veel kaks on esitatud) mõttetud.
Toores metsik. Konfutsianistid rõhutasid välist kultuurilihvi, Lao-Zi aha loomulikkust ("tahumatust"), mis muidugi võis konfutsianistidele näida toorusena ja metsikusena. Muidugi ei kõhkle Lao-Zi neid sõnu enda kohta tarvitamast.
Toitev ema - kulg.

Siin on oluline tähele panna, et valitseja peab järgima maad, konfutsianistide "taevapoeg" pidi aga muidugi järgima taevast.

Tuhatvankri peremees - valitseja.

Selles peatükis on ilmekalt esitatud vastandpooluste üheaegselt esinemise vajalikkuse põhimõte. Pangem tähele: alles on vaja hoida ka laiduväärne, st. see, mida inimesed meis arvavad halba nägevat. Lao-Zile on oluline ju loomulikkus, mitte aga see, mida kõrvalised arvavad.

Lao-zi on sõja vastu aboluutselt, sest sõda ei tähenda talle kulgemist. Õilishing aga (kes on konfutsianistlik junzi) arvab teisiti (tema väited on esitatud parempoolses tulbas): mõnel puhul on sõjapidamine õigustatud. Lao-zi on meisterlikult edasi andnud konfutsiaani "hingeheitluse" selle esteetiliste põhimõtete vahel (inimlikkus, õiglus, kultuur, kohustused jne.).
Hindan vasemat. Rahupäevil paigutati tseremooniatel auväärsemad isikud vasemale, sõjaväljal aga asusid nad paremal.

Nimi. Konfutsianistid omistasid nimele (nimetusele) suurt tähendust, nende suurimaks püüdluseks oli leida asjadele võimalikult täpsed nimed. Lao-zi aga arvas, et nimeta, kuidas tahad, asjade tõelist tuuma ikka kätte ei saa. Tõlget lugedes tuleks silmas pidada, et sõna "nimi" tähendab ka hiina keeles "tuntust" või "kuulust olemist" ("nimetu" t&aum;hendab ühelt poolt "pole nime", teiselt poolt "pole nimekas").

Kõrgõpetlane, keskõpetlane, allõpetlane - mõisted, mis tähistavad inimese edasiliikumist karjääriredelil. Kõrgõpetlane on enesekindel arvates, et suudab kulgemise suunda määrata ja mõjutada. Keskõpetlane kahtleb, oskamata seisukohta võtta (vaja on ju jälgida, mida arvab kõrgõpetlane). Allõpetlane on vähemalt säilitanud loomulikkuse selles, et suudab naerda.

Varju emmates sirutuvad valgusesse. Kuigi yin-yang'i põhimõte läbib kogu teost, esinevad terminid ise ainult selles peatükis: yin - vari, yang - valgus.

Peenus. - tähendab konfutsianistile rafineeritust, taostile stabiilsust. Eks samad tähendusvarjundid ole levinud mujalgi (ka meil). Konfutsianist kuuleb muidugi ka kaaskõla mitte lapse kisas (so. looduslähedases hääles), vaid rafineeritud muusikas.

Nagu küpsetaksid väikest kala - so. keerutamata ja pööramata, nagu seda tehakse suure kalaga. Lause mõte on: mida vähem valitseja sekkub riigi ellu, seda parem.

Hoopis jätsid tumedaks. Ka siin näeme yin'i eelistamist: keegi ei pea muret tundma teise valgustamisest (kui vaja, küll ta ise valgustub). Muidugi ole Lao-zi oma pika elu jooksul näinud, kui tihti tahtmine valgustada toob kaasa hoopis uut liiki pimeduse. Sest kõigele lisaks on need ka hinnangulised mõtted.

Oled haige haigusest - st. haige "päris" haigusest, näit. gripist, peavalust, luumurrust jne.

See peatükk on tapmise, eriti aga surmanuhtluse vastase suunitlusega. Ülemsurmaja tähendab kulgu.

Siin annab Lao-zi vastuse riigivalitsejate kurtmisele.

Nööre sõlmiksid - vihje ammusele nöörkirjale. Selles peatükis esitab Lao-zi oma sotsiaalse utoopia (riik olgu väga väike), mille ta paigutab vanade rahvaste kombe kohaselt mitte tulevikku, vaid hoopis minevikku.